Rahandus 2002 valmis ootamatusteks

Välismajanduskeskkond, millest me nii olulisel määral sõltume, oli aasta esimesel poolel igati positiivne, aasta teisel poolel näitas see aga selgeid halvenemise märke.

Riigi rahanduses on lisaks majanduskeskkonda iseloomustavatele andmetele omad konkreetsed probleemid ja näitajad, millega igapäevaselt tegeldakse. Kõige tähtsam riigi rahandusliku usaldusväärsuse näitaja on tänapäeval tõusnud eelarve tasakaal. Kas riik seab eesmärgiks tasakaalustatud eelarve, kas ta suudab sellest kinni pidada, see on äärmiselt oluline. 2001. aasta lõpetame me eelarve ülejäägiga. Meie eesmärk oli tasakaal, nii et oma tahtmise me siinkohal saame. Eelarve on tasakaalus kolmandat korda pärast rahareformi. Tasakaal pole eesmärk omaette, kuid see on üks parimaid vahendeid riiklike eesmärkide saavutamisel. Tasakaal loob investeeringuteks ja seeläbi ka majanduskasvuks parima keskkonna, samuti aitab ta inflatsioonitempot alla viia.

Riigi rahanduse tähtsamaid muresid on alati olnud maksukogumine. Käesoleval aastal on maksude laekumine paranenud. Kütuseaktsiisi on 10 kuuga laekunud 73 protsenti rohkem kui möödunud aastal, tubakaaktsiisi on korjatud 21 protsenti rohkem, teisel poolaastal on rohkem kogutud ka alkoholiaktsiisi. Kütusekomponentide maksustamine ja alkoholiaktsiisiladude rakendamine näib andvat hea tulemuse.