• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,18%7 329,23
  • DOW 30−1,56%50 803,59
  • Nasdaq −1,18%24 219,96
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,18%7 329,23
  • DOW 30−1,56%50 803,59
  • Nasdaq −1,18%24 219,96
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
26 Eesti riigi tänavust eelarvet – ligi 2 triljonit Eesti krooni – läheb eksperthinnangute kohaselt maksma Suurbritannias tuumaenergia kasutamise käigus tekkinud jäätmete matmine.
Selliseid jäätmeid on Suurbritannial tekkinud 2,3 miljonit kuupmeetrit, need püsivad kokkupuute korral elusorganismidega tapvalt radioaktiivsetena umbes miljoni aasta jooksul, eksperdid on nende matmise hinnaks arvutanud 85 miljardit naela.
Matmistehnoloogia peab tagama tuumajäätmete eraldatuse ökosüsteemidest geoloogilises ajaskaalas – sisuliselt miljoni aasta jooksul. Umbes 100 000 aasta kestel langeb jäätmete radioaktiivsus looduslike uraanimaakidega samale tasemele. Et geoloogilised protsessid jäätmeid ei ohustaks, plaanivad britid paigutada tuumajäätmed 500 meetri sügavusele.
Selline matmispaik on kristalsesse aluskorda juba loodud Rootsis Forsmarkis. Kõrge radioaktiivsusega tuumajäätmed paigutatakse raudkonteinerisse ning seejärel vaskkonteineritesse, mille oksüdeerumine on väga väike. Lisaks ümbritsetakse konteinerid metabentoniitse savi kihiga.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele