• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,19%7 328,15
  • DOW 30−1,64%50 763,87
  • Nasdaq −1,04%24 254,31
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,19%7 328,15
  • DOW 30−1,64%50 763,87
  • Nasdaq −1,04%24 254,31
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Tuumaenergia on üks võimalikke lahendusi maailma kasvava energiavajaduse rahuldamiseks ning seda soosivad ka paljud keskkonnasõbralike seisukohtadega inimesed, sest tuumajaamadest eraldub vähem kasvuhoonegaase. Mis saab aga tuumajaamades tekkivatest jäätmetest?
Tuumajaamades kütusena kasutatava uraani isotoobid on radioaktiivsed. See tähendab, et aja jooksul lagunevad nad iseeneslikult kergemate aatomite isotoopideks. Reaktsiooni käigus eraldub ka väiksemaid subatomaarseid osakesi ning palju energiat.
Tuumareaktsiooni käigus tekkivad neutronid soodustavad omakorda uute tuumade lagunemist. Tuumapommis on seesama protsess pidurdamatu ning väga väikse aja jooksul vabaneb tohutu kogus energiat. Tuumareaktoreis on aga kasutusel neutroneid neelavad grafiitvardad, mille abil on võimalik protsessi kontrolli all hoida.
Ühest tonnist uraanist saab toota 36 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat. Sama energiakoguse saamiseks tuleks soojuselektrijaamades põletada 20 000 tonni kivisütt või 8,5 miljonit kuupmeetrit maagaasi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele