• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Must kuld ehk nafta on maailma majandusele sama oluline nagu hapnik inimesele. Paraku on see ressurss küllaltki piiratud ning – hullem veel – jaotunud geograafiliselt väga ebaühtlaselt.
Viimasel ajal on nafta, sellest tulenevalt ka bensiini ning vähemal määral praktiliselt kõigi ülejäänud hüvede hinnad taas kerkima hakanud. Õli lisab tulle ka võimalik uus konflikt Iraani ning USA või Iisraeli vahel.
Kes võidab naftahinna tõusust kõige rohkem? Kõigepealt muidugi nafta puurimise, rafineerimise ja müümisega seotud ettevõtted. Seda kajastavad hästi naftasektori aktsiahinnad, mis viimase paari kuu jooksul New Yorgi väärtpaberiturgudel rakettidena ülespoole on sööstnud. Millised riigid saavad aga naftahinna tõusust kõige rohkem tulu ehk kus teadaolevad naftavarud paiknevad?
Kuveit
Kuveit on väike, kuid väga rikas riik, kelle käes on umbes 7% maailma naftast. Riigi naftatootmisega seotud infrastruktuur kannatas rängalt Lahesõja käigus Iraagi vägede poolt toime pandud hävitustöös. Raha aga parandab kõik haavad ning viis miljardit infrastruktuuri investeeritud dollarit panid masinavärgi jälle tööle.
Araabia Ühendemiraadid
Sarnaselt Kuveidile oli ka see Lähis-Ida riik kõigest nelikümmend aastat tagasi puruvaene. Naftadollarid on aga riigi kiiresti õitsvale järjele tõstnud. Praeguse tootmistempo juures jätkub AÜEl naftat veel umbes sajaks aastaks.
Iraak
Iraak on viimase kolmekümne aasta jooksul kolm sõda üle elanud. Riigis pole ei etnilist ega ka religioosset ühtsust. Iraagi tulevik on segane, kuid ükskõik, kes teda juhtima hakkab, raha saab see riik ikkagi naftast, sest 95% ekspordituludest tuleb just naftasektorist. Iraagi käes on üle 8% maailma naftavarudest.
Iraan
Iraan omab 10% maailma naftast. Probleemiks on aga keerulised suhted peaaegu kõigi maailma riikide ning ÜROga. Ei USA ega ammugi mitte Iisrael näe heameelega seda, et Pärsia Hitleriks kutsutud Mahmoud Ahmadinejad saaks oma riigi arsenalisse tuumarelva. Võimalik uus sõjaline konflikt Pärsia lahes on vägagi tõenäoline ning sel juhul tõuseks naftahinnad muidugi veelgi.
Kanada
See võib olla paljudele üllatuseks, et Kanada käes on tervelt 13% maailma naftavarudest. Tõsi küll, suur osa sellest on raske nafta ja õliliivadena, mida pole nii hõlbus kasutada, kuid vedelama fraktsiooni piiratus toob raske nafta tulevikus kindlasti aktiivsemasse kasutusse.
Saudi Araabia
Saudi Araabia käes on tervelt 20% maailma teadaolevatest varudest. Samuti on see Lähis-Ida suurima pindalaga riik suurim nafta eksportija. USA saab 11% oma naftast Saudi Araabiast, mistõttu on heade suhete hoidmine mõlemale poolele väga oluline.
Kümme suurimat naftat tarbivat riiki on USA, Hiina, Jaapan, Venemaa, Saksamaa, India, Kanada, Lõuna-Korea, Prantsusmaa ja Itaalia. Nendest Jaapan, Saksamaa, India, Lõuna-Korea ja Prantsusmaa ise naftat ei tooda.
Loe ka teisi Novaatori uudiseid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele