• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Nafta on piiratud ressurss. Ei ole täpselt teada, kui palju teda maakoores veel järel on, kuid selge on see, et ühel hetkel ei suuda pakkumine üha kasvavale nõudmisele vastata.
Termini „peak oil”, mille eestikeelseks vastena on mõnikord kasutatud „naftatipp”, võttis 1950. aastail kasutusele USA geoloog Marion King Hubbert. Ta märgistas selle terminiga punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata tugevale nõudlusele pigem vähenema.
Hubberti teooria õigsust on korduvalt kinnitanud erinevate riikide kogemused. USA jõudis naftatipuni 1970. aastal. Sellest alates on USA naftatootmine pidevalt vähenenud, ehkki tarbimine on näidanud püsivat tõusutrendi, seetõttu tuleb USAl praegu importida suurem osa vajaminevast naftast.
Hubberti mudeli kohaselt on naftatootmiskõver enam-vähem kellukese kujuline – algul see suureneb kiirelt, et seejärel aeglustuda ning hakata teatud punktist ehk naftatipust alates vähenema.
Raportis käsitletakse kolme stsenaariumit: esimese kohaselt ei tehta enne naftatipu saabumist mingeid ettevalmistusi, teise kohaselt valmistutakse selle saabumiseks kümme aastat ning kolmanda puhul kakskümmend aastat.
Raporti kohaselt saabub naftatipp kindlasti ning saab tõenäoliselt olema üsna järsk. Mõju majandusele on suur, eriti neis riikides, mis naftast enam sõltuvad. Naftatipu mõju kergendamiseks tuleb hakata ettevalmistusi tegema varakult, vaja oleks vähemalt 20 aastat. Kümne aastaga on see võimalik vaid väga suurte valitsuste, tööstuse ja tarbijate jõupingutuste hinnaga.
On inimkond siis juba jõudnud naftatipuni? Paraku saame seda öelda vaid mõneaastase hilinemisega. Võib-olla leitakse veel hiiglaslikke naftavälju või siis juhtub midagi tõsist Hiina ja India majandustega, kelle nõudlus ongi viimase aja naftahinna tõusu taga. Samuti võib juhtuda, et tehakse otsustav läbimurre tselluloosist biokütuste tootmisel. Kõik need tegurid võiksid aidata naftatippu edasi lükata.
Kui aga on õige pessimistide arvamus, et naftatipp on juba möödas või saabub mõne aastaga, jõuab see ilmselt üsna pea väga valusa kogemusena maailma teadvusse. Kes teab, võib-olla on viimaste aastate naftahinna kiire tõus alles algus ning praegused bensiiniliitri hinnad tunduvad aastate pärast lausa naeruväärselt odavana.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele