Antropov: laimatud ja solvatud seni liiga väikseid kahjutasusid saanud

''Siiani kehtinud seaduse alusel ei ole kohtud meedias laimatud ja solvatud inimestele selliseid kahjutasusid välja mõistnud, mis paneksid meediat hoiduma inimeste au ja väärikuse teadlikust alandamisest. Meedial on kõik õigused, samas kui tema vastu ei saanud inimesed ennast efektiivselt kaitsta. Seadusandja kohus oli leida selles küsimuses tasakaal ja uus seadus seda ka võimaldab," ütles Robert Antropov.

Õiguskaitsevahendite tõhusus ja mõjusus seoses isikuõiguste rikkumisega on olnud korduvalt teemaks ka Euroopa Kohtus, lisas Antropov, jättes siiski selgitamata, miks pole Eesti kohtud seni suuremaid kahjuhüvitisi määranud.

Antropovi sõnul on nn allikakaitseseadusel kaks peamist eesmärki: luua seaduslik alus ajakirjandusliku allika kaitseks ning samas tugevdada selliste isiklike õiguste kaitset nagu on kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi. ''Põhiseadus tagab igaühele õiguse väljendusvabadusele ehk õiguse levitada mis tahes sisuga informatsiooni mis tahes viisil. Kuid põhiseaduses on ka sätestatud, et igaüks peab oma õiguste ja vabaduste ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Samas annab põhiseaduse § 45 võimaluse piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks seadusega ning just sellise seaduse me vastu võtsimegi,'' lausus Antropov.