Kas kahju eest tuleb maksu maksta?

Kui kahju on tekkinud tuluallika kadumise tõttu (nt jääb saamata palk, üüritulu), tuleb hüvitis maksustada samal viisil nagu oleks maksustatud ära langenud tulu. Näiteks, kui kahju seisneb selles, et inimene ei saa käia tööl ja teenida palgatulu (nt töölepingu ebaseaduslik ülesütlemine), tuleb hüvitis maksustada nii, nagu oleks tegemist palgaga.

Mittevaralise kahjuga on tegemist, kui inimesele tekitatakse füüsilist või hingelist valu ja kannatusi (nt arsti määratud väärravi või meedias valeandmete avaldamine). Selle kahju suurust ei ole võimalik tõenditega tõendada ning hüvitise suurus on alati hinnanguline. Tegemist on erandliku sissetulekuga ja sellele ei ole võimalik leida tavaolukorras eksisteerivat sarnast tulu teenimise võimalust. Sel põhjusel on selline hüvitis maksuvaba.

Maksuhaldur on üritanud väita, et moraalse kahju hüvitamisel on tegemist tuluga, sest isikul puuduvad reaalsed kulud. See seisukoht ei ole õige - inimesele on ikkagi kahju tekkinud, muidu ei saaks kedagi kohustada seda hüvitama. Vastasel korral jäetakse maksustamise tulemusel kannatanu osaliselt ilma temale kannatuste eest välja mõistetud hüvitisest, sest kahjuhüvitise summat ei suurendata kohtus tulumaksu võrra.

Iga sissetulek pole maksustatav tulu. Ehk siis kokkuvõtteks - kahjuhüvitise saamine ei tähenda automaatselt maksukohustuse tekkimist, sest iga sissetulek ei ole maksustatav tulu. Maksustatava ja maksuvaba tulu eristamiseks tuleb esitada kaks küsimust - millise õiguspärase tegevuse tulemust kahjuhüvitis asendab ja kas õiguspärase tegevusega kaasneks maksukohustus.

Hüvitisega asendatava maksustatava tegevuse puudumine tähendab suure tõenäosusega seda, et ka hüvitis on maksuvaba.