Halvad uudised kahjuks kaalukamad

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 5000,00%7 731,25
DOW 30−0,02%53 556,24
Nasdaq −0,08%26 520,28
FTSE 1000,26%10 820,66
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,99

OMX Baltic0,06%314,01
OMX Riga0,47%955,4
OMX Tallinn0,01%2 144,26
OMX Vilnius0,06%1 501,6
S&P 5000,00%7 731,25
DOW 30−0,02%53 556,24
Nasdaq −0,08%26 520,28
FTSE 1000,26%10 820,66
Nikkei 2250,41%66 405,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,99

ÄP fototoimetus

Peaminister Andrus Ansip põhjendas töötuskindlustusmakse määra mittealandamist eelseisva majanduskriisi ohuga. Sama mees põhjendas veel üsna hiljuti tuleva aasta üsnagi optimistlikku riigieelarvet eelseisva majandustõusuga.

Äripäeva arvates võiks üks riigijuht tulevikust kõneledes ühtlast joont hoida. Ei ole ju tõsiseltvõetav, kui üht otsust põhjendame pessimismi, teist aga optimismiga. Ja kui valitsusjuht uutele teadmistele toetudes uutele seisukohtadele asub, võiks vanad tegemised üle vaadata. Et kui Ansip nüüd räägib, et Euroopat ähvardab oht, võiks tuleva aasta riigieelarvesse vajalikud muudatused praegu sisse viia.

Arusaadav on soov kõigile meeldida. Ning ega prognoosides täppisteadust ju polegi - numbrid on mitmeti tõlgendatavad. Vaadakem lähemalt. Optimismi peaks süstima järgmised märgid, mis viitavad, et majanduskriis hakkab Eestis läbi saama. Näiteks saavutas Eesti septembris viimase paarikümne aasta suurima, 150 miljoni euro suuruse jooksevkonto ülejäägi, mis näitab, et oleme tarbimishullusest üle saanud, teenime tulu ekspordist ning oleme hästi ette valmistunud ka eurotsooni majanduskasvu aeglustumiseks.

Samuti püstitab hoiuste maht üha uusi rekordeid. Laenumaht aga väheneb, mis tähendab, et võlgu kulutamine on vähenemas ja inimestel on üha enam vaba raha.

Tugev eksport. Ehkki ekspordikasv näitab aeglustumise märke, püsib ta endiselt tugeval vundamendil.

Tööga hõivatute hinnanguline arv kasvas III kvartalis 4,2%, mullusega võrreldes koguni 8,6%. Kokku oli meil III kvartalis 628 000 tööga hõivatud inimest - see on tase, mis jääb alla vaid buumiaastate tipule. Hõive kasv oli sedavõrd võimas, et tõenäoliselt ületas tööjõukulude kasv esimest korda pärast pea kaht aastat tööjõu tootlikkuse kasvu.

11 kvartalit järjest langenud reaalpalk jõudis tänavu kolmandas kvartalis lõpuks plusspoolele, reaalpalk kerkis statistikaameti andmeil mullusega võrreldes 1,2%.

Ka kinnisvaratehingute arv ja tehingute väärtus näitab kasvu, sama tendents on tabanud ehitusmeeste palku ja ehitushinnaindeksit. Vähemalt Tallinn on taas kraanadega täitumas. Veel märke - alles hiljuti kirjutasime, et Eesti toiduainetööstus elas kriisi üle kasumiga. Ja et uute autode läbimüük teeb rekordeid. Samuti on mitu jaekaubandusettevõtjat avaldanud lootust, et tänavune jõulumüük tuleb mullusest oluliselt parem.

Pessimismi peaks lisama aga tõik, et samal ajal räägivad uudised mujalt Euroopast teist keelt. Eurot tabab piltlikult öeldes šokk šoki järel, võlakriisis langeb riike nagu loogu.

Rääkimata aina uuesti ja uuesti üles kerkivaist Nostradamuse ennustustest või õõva tekitavad jutud aastast 2012 vanade maiade kalendris.

Niisiis, ehkki häid uudiseid ja numbreid on halbadest kuhjaga enam, on halvad kaalukamad. Ning kui meie siin tunneme, et oleme kriisi üle elanud ning sellest õppustki võtnud, võib ülejäänud Euroopat tabav vapustus meilegi saatuslikult mõjuda. Kaob me eksporditurg, kaovad investeeringud. Väikese ja avatud majanduse võlud ja valud. Seega, Äripäeva arvates oleks riigijuhtidel siiski aeg riigi tuleva aasta kulud-tulud üle vaadata. Lähtudes eeldusest, et ega õhk enne klaariks lähe, kui korralik pauk käinud.

Halvad uudised kahjuks kaalukamad

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised