Koppel: euro - suurim nihu läinud valuutaeksperiment

Teiseks otsustas teatavasti rahvas referendumi käigus, et liitutakse Euroopa Liiduga. Sisuliselt ja juriidiliselt öeldi seal jah ka eurole. Euro puudujäägid olid teada kõigile, kes ühisraha lansseerimise ajal europoliitikutele ebamugavat angloameerika finantsmeediat tarbisid. Igasugused intellektuaalsed konstruktsioonid teemal, kuidas meil võiks siin olla iseseisva monetaarpoliitikaga imeline, tugev ja suisa turvavaluutana käsitletav rahaühik, on parimal juhul meelelahutusliku väärtusega. Enamasti unustatakse ära, et selliste parameetritega valuuta oleks väikesele, dünaamilisele ning ekspordile orienteeritud majandusele pehmelt öeldes ebatervislik. Selle ära unustamine on aga võrreldav sellega, et 10. korruse aknast välja astudes unustatakse ära selline väike asi nagu gravitatsioon.

Kui see jutt jätab mulje kui euro apoloogiast, see seda siiski ei ole. Euro on kiiresti liikumas määratluse „uue aja suurim ebaõnnestunud valuutaeksperiment“ suunas. Sellele vaatamata peab esiteks aru saama, et ilmselt tehakse lõppude lõpuks siiski kõik, et see eksperiment püsti jääks. Teiseks peab arvestama sellega, et meie heal juhul laulupeo mõõdu välja andva majanduse jaoks sisulisi alternatiive ei olnud.

Minule isiklikult meeldiks muidugi keskkond, kus oleks palju valuutapaare, erinevas tsükli faasis olevaid keskkondi, intressimäärasid, inflatsioone, riigivõla tootluste vahesid, devalveerimisohte jne. Esiteks saaks rohkem spekuleerida. Teiseks aga annaks see ka riikidele endile rohkem ruumi ise iseenda asju ajada ja ka vigu teha, mitte oodata, kas üks sakslannast füüsik otsustab tsivilisatsiooni senisel kujul alles jätta või mitte.