Lepik tõi välja kuus probleemi, millega Prantsusmaa silmitsi seisab.
1. Nõrk konkurentsivõime - näiteks võrreldes Saksamaaga, mille eksport ületab importi, on riik vähem konkurentsivõimelisem, nende kaupu ja teenuseid muu maailm sedavõrd palju ei vaja.
2. Teised riigid tasakaalustavad - kui kriis sundis Eestit, Islandit, Iirimaad, täna ka Hispaaniat ja Itaaliat buumiaja tasakaalustavaid samme tegema, siis surve Prantsusmaale kärpimiseks on olnud väiksem ja kohanduma pole riiki sunnitud.
3. Liiga kõrged tööjõukulud - võrreldes Saksamaaga peaks Prantsusmaa 20% jagu vähendama palkasid või tõstma efektiivsust.
4. Jäik tööturg - töötajate vallandamine ja palkamine on keeruline ning Hollande'i võimuletulek on seda olukorda veelgi halvendamas. Riigi tööjõuturg pole globaalselt väga konkurentsivõimeline.
5. Riigieelarve pidevalt miinuses - konkurentsivõime vähenemise tasakaalustamiseks on pidanud riik rohkem kulutama ning riigieelarve on viimastel kümnenditel olnud pidevalt miinuses.
6. Kõrge maksukoormus - Kui eelmine president Sarkozy üritas ka kärpida ning sellega eelarve tasakaalu saada, siis sotsialistist Hollande ei ole kärpimisega nõus ning proovib eelarve tasakaalu saada riigi tulude (ehk maksude tõstmisega).
Kui riik oma tulude-kulude struktuuri ei muuda, sarnaneb Prantsusmaa Bank for International Settlements projektsiooni järgi 2040. aastaks Kreekaga - riigivõla suhe SKPsse paisuks selleks ajaks 400%ni,