• OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
  • OMX Baltic0,06%314,01
  • OMX Riga0,47%955,4
  • OMX Tallinn0,01%2 144,26
  • OMX Vilnius0,06%1 501,6
  • S&P 500−0,25%7 711,76
  • DOW 30−0,02%53 559,99
  • Nasdaq −0,52%26 402,42
  • FTSE 1000,29%10 824,26
  • Nikkei 2250,41%66 405,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%99,81
Soome niigi hapras seisus majandus saaks sanktsioonide karmistamisest Venemaa vastu tuntava tagasilöögi, kuid eile Brüsselis toetas sanktsioonide karmistamist ka Soome.
Soome toetab Euroopa karmimat joont Venemaa survestamiseks Ukraina kriisis, ütles Soome välisminister Erkki Tuomioja ajalehele Wall Street Journal pärast ministrite kohtumist.
"Me oleme järginud põhivoolu ja järgime ka edaspidi põhivoolu selles osas, kuidas tegeleda Ukraina kriisiga," ütles Tuomioja.
Välisministrid palusid eile, et Euroopa Komisjon ja ELi välisteenistus valmistaksid homseks kiirendatud korras ette võimalikud uued sanktsioonid, mis näevad ette juurdepääsu piiramist ELi kapitaliturgudele ja piiranguid kaitsetööstuse toodangu ja n-ö sensitiivse tehnoloogia Venemaale eksportimisel.
Siiski ei ole mõtet paanikat lõõtsuda, ütleb Mykkänen. Venemaa osakaal Soome ekspordis on "vaid" 10%. Vähemalt osa ekspordist saaks muudele turgudele ümber suunata.
Soome majandusele on negatiivselt mõjunud ka rubla nõrgenemine, mis muudab välismaised kaubad venemaalaste jaoks kallimaks. Nõudlus on vähenenud Soome idaosas, kus käib tavaliselt palju Venemaa turiste. Mitmed Venemaal tegutsevad Soome firmad on laienemisplaanid esialgu seisma pannud.
Soome on suuresti sõltuv ka Venemaa energiast - pea pool Soomes tarbitavast energiast tuleb Venemaalt. Maagaasist 100%, naftast 90%, elektrienergiast 10%.  Ka osa tuumakütusest tuleb Venemaalt ning sõltuvus kasvab veelgi, kui Venemaa riigifirma Rosatom ehitab Fennovoima plaanitava uue tuumareaktori.
Aalto ülikooli tehnilise füüsika professor Peter Lund kahtleb, kas Venemaa energiahooba kasutaks - lääneriikidel on kütusevarud, teisalt sõltub Venemaa ise suuresti energiakandjate müügist saadavatest tuludest. Ka külma sõja ajal ei peatanud Venemaa energiakandjate tarneid.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele