Pension survestab üha enam muid eluvaldkondi

„Riik on otsustanud, et pensioniiga tuleb tõsta ning alates 2026. aastast on üldine pensioniiga 65 aastat. Samas ei taga pensioniea tõus pensionikindlustuse rahalist jätkusuutlikkust ka edaspidi, mistõttu vajab riik pikaajalist plaani, kuidas tagada pensionisüsteemi kestlikkus tööealiste inimeste arvu vähenemise, pensionäride arvu ja oodatava eluea kasvu tingimustes,“ teatas riigikontroll. Riigiasutuse hinnangul on pensionite eriskeemide kaotamisel astutud rahaliselt marginaalse mõjuga üksikuid samme (nt on kaotatud kohtunike, õiguskantsleri ja riigikontrolöri ametipension), kuid põhjalik reform on tegemata.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks riigikontrolli hinnangul riigil otsustada vajalike meetmete rakendamine võimalikult kiiresti. Riigikontrolli hinnangul tuleb

leida võimalikult kiiresti ja kehtestada alates 2026. aastast, mil lõpeb kindlaksmääratud pensioniea tõus, kõige sobivam süsteemi automaatne kohandamismehhanism, mis võtab arvesse Eesti demograafilist ja majanduslikku olukorda ning pensionisüsteemi eripärasid;kaotada pensionide eriskeemid, mis võimaldavad minna pensionile enne üldist vanaduspensioniiga. Asendada varajane pension vajaduse korral tõhusate isikukaitsevahenditega, pakkuda rehabilitatsiooniteenuseid või kompenseerida suurema palgaga ning pakkuda karjääri lõpufaasis paralleelselt töötamisega võimalust osaleda riiklikus täiendus- ja ümberõppes;viia lõpule töövõime reform. Seejuures ei tohi kindlasti unustada muudatuste algseid eesmärke, s.t pidurdada töövõimetuspensionäride arvu kasvu ja vähendada riigi põhjendamatuid kulusid.