Eesti Pank: majanduskasv alla ootuste

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas Eesti majandus esimeses kvartalis aastavõrdluses 1,2% ja kahanes kvartalivõrdluses 0,3%. Selline majandusareng on Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosist kehvem.

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja
Foto: Andres Haabu, Äripäev

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja lisas siiski pressiteate vahendusel, et tegemist on alles esialgse hinnanguga. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenenud majanduskasv peegeldab osaliselt novembris ja detsembris toimunud rubla kursi nõrgenemist euro suhtes.

Järgneb Kaspar Oja kommenteer:

Venemaa mõju Eesti majandusele tervikuna on vähene, kuid eksport Venemaale on siiski poole väiksem kui varem. Selle mõju on märgatav harudes, mis eksportisid valdavalt Vene turule või vahendasid sinna kaupu. Seda peegeldab ka asjaolu, et transpordisektor oli esimeses kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Samuti viitab rubla kursi mõjule Eesti Konjunktuuriinstituudi korraldatav tööstusettevõtete uuring, mille kohaselt oli jaanuaris rohkem selliseid ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime halvenemist väljaspool euroala, ja vähem selliseid ettevõtted, kes tajusid võitu. Kuivõrd rubla kurss eurosse tugevnes esimese kvartali jooksul, oli aprillis jälle rohkem ettevõtteid, kes tajusid konkurentsivõime paranemist. Pärast rubla kursi languse esialgset šokki on ka eksport Venemaale hakanud taas suurenema.

Euroopa majanduse tugevnemine toetab Eesti majanduskasvu. Esimeses kvartalis jäi kaupade ekspordi käive ligikaudu aastatagusele tasemele. Seejuures kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 5% ja eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse kahanes 14%. Eraisikute ja ettevõtete ootused Euroopa majanduskasvu kiirenemise suhtes on viimaste kuude jooksul samuti tugevnenud. Märtsis oli euroala riikide majandususaldusindeks, mis koondab erinevate majandussektorite ettevaatavaid indikaatoreid, alates 2011. aasta augustist kõrgeimal tasemel.

Nafta hinna langusel on Eesti majandusele kahetine mõju, kuid valdavalt on see positiivne. Nafta hinna alanemine 2014. aasta lõpus süvendas tarbijahindade langust ning toetas seeläbi tarbimise kasvu. Nafta hinna languse negatiivne mõju aga peegeldub õlitööstuse lisandväärtuses. Õlitööstuse hooajaliselt korrigeeritud toodang oli esimeses kvartalis veerandi võrra väiksem kui neljandas kvartalis. Nafta hinna languse mõju majandusele vähenes kvartali jooksul nafta hinna kasvu ja euro nõrgenemise tõttu.

Sisenõudlus on suurenenud peamiselt tänu tarbimise kasvule. Jaemüügi mahuindeks kasvas tänu vähesele inflatsioonile ja palgatulu suurenemisele esimeses kvartalis ligi 8%. Samas jätkus esimeses kvartalis tõenäoliselt sarnane investeeringute trend nagu 2014. aasta teisel poolaastal. Investeeringute kasvu on tagasi hoidnud suurte investeerimisprojektide lõppemine üksikutes harudes, eeskätt energeetikas, kuid teiste ettevõtlusharude investeeringud on suurenenud. Samas langes esimeses kvartalis tootmisvõimsuse rakendatuse tase, mis näitab, et tootmismahu mõningaseks kasvuks on majanduses ruumi ka investeeringuid suurendamata.

Sisemaistest riskidest ohustab majanduskasvu jätkuvalt kõige enam palgasurve, mis võib päädida tööpuuduse kasvuga, juhul kui palgatõusuga samal ajal ei kasva tööjõu tootlikkus ja töötajad ei liigu tootlikumatesse harudesse. Palgasurve negatiivne mõju majandusele tervikuna ei ole aga seni olnud märkimisväärne. Palgasurvest hoolimata on tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime Euroopa turul viimase poole aasta jooksul tugevnenud.

Eesti Pank: majanduskasv alla ootuste

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised