Kas passiivmajal ja aktiivmajal on Eestis tulevikku?

OMX Baltic−0,23%313,82
OMX Riga0,38%952,32
OMX Tallinn−0,06%2 145,9
OMX Vilnius−0,55%1 499,09
S&P 500−0,02%7 675,7
DOW 30−0,21%53 463,88
Nasdaq −0,08%26 130,2
FTSE 100−0,45%10 828,91
Nikkei 225−0,2%66 131,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,75

OMX Baltic−0,23%313,82
OMX Riga0,38%952,32
OMX Tallinn−0,06%2 145,9
OMX Vilnius−0,55%1 499,09
S&P 500−0,02%7 675,7
DOW 30−0,21%53 463,88
Nasdaq −0,08%26 130,2
FTSE 100−0,45%10 828,91
Nikkei 225−0,2%66 131,98
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,86
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%99,75

Energiatõhusate arenduste eestvedaja Kristjan-Thor Vähi on kindel, et mõningate mööndustega hakkame lähitulevikus kompama passiivmjale seatud energiaefektiivsuse nõudeid, kuid aktiivmaja kontseptsioon jääb Eestis ootama päikesepaneelide kasuteguri paranemist või riiklikul tasemel toetusi.

Aira Tammemäe

Kristjan-Thor Vähi
Foto: Äripäev

Järgneb Kristjan-Thor Vähi kommentaar:

“Passiivmaja” on väga selgelt reglementeeritud sertifitseerimissüsteem, mida omistab ja mille on välja töötanud Darmstadti Ülikooliga seotud Passive House Instituut. Lisaks energiatõhususnõuete seadmisele võtab see arvesse paljude hoone ehitusmaterjalide ja toodete (näiteks aknad, ventilatsioonisüsteem jne) ning samuti projekteerimisettevõtte passiivmaja sertifikaadi olemasolu.

Sertifikaadi omistamine valmis hoonele on tasuline. See kõik suurendab oluliselt ehitusmaksumust ja muudab lõpptoote kättesaadavaks väiksemale klientuurile, samas ilmtingimata ei tee seda paremaks. Olen kindel, et mõningate mööndustega hakkame lähitulevikus n-ö kompama passiivmajale seatud energiaefektiivsuse nõudeid, tehes seda aga majanduslikust ja praktilisest aspektist lähtuvalt optimaalsetes piirides. Oleme juba teinud näiteks enda kinnisvaraarendustes standardseks passiivmaja sertifikaadiga ventilatsioonisüsteemi, pöörame suurt tähelepanu piirete ja avatäidete soojusjuhtivusele, kasutame LED-valgusallikaid ning oleme võtnud kasutusele innovaatilisi tehnoloogiaid ruumide parema kasutusmugavuse saavutamiseks (aktiivlagedel põhinevad jahutus- ja küttelahendused nii äri- kui ka eluhoonetes), eesmärgiks alati energiaefektiivsuse ja kasutusmugavuse sümbioos.

Kliendi rahulolu jaoks on oluline rajada iga objekti ja selle kasutusprofiili jaoks sobiv “rätsepaülikond”. Lihtsalt passiivmaja sertifikaadi pärast ei ole praegu, ega minu arvates ka lähitulevikus, turul piisavalt nõudlust.

Eestis mõeldakse passiivmaja all aga tihti lihtsalt energiasäästlikku maja. Sellise laia definitsiooni järgi võime tõesti väita, et tulevikus saab “passiivmaja” standardseks tooteks. Energiaefektiivsuse suurendamisele suunatud riiklike regulatsioonide (energiatõhususe miinimumnõuded, “kõik avalikud hooned liginullhooneteks aastaks 2020” jne) järjest karmimaks muutumise valguses ei ole see aeg kaugel.

Aktiivmaja eeldab hoones/kinnistul energia tootmist määral, mis ületab hoone enda tarbimise. Peamiselt on tegemist elektrienergia tootmisega ning tiheasustusega aladel on selle saavutamiseks valdavalt kasutusel elektrienergiat tootvad päikesepaneelid. Energeetilisest ja ehituslikust seisukohast on see loomulikult võimalik ja lihtsasti teostatav, kuid nõuab päris arvestatavat alginvesteeringut. Aktiivmaja kontseptsioon Eestis (Euroopa kõige päikesevaesemal maal) liigub massidesse tõenäoliselt alles pärast elektrit tootvate päikesepaneelide kasuteguri või maksumuse olulist muutust paremuse poole või riiklikul tasemel püsivate toetusmeetme programmide elluviimist.

Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10. veebruaril toome lavale konkreetsed numbrid ja võrdlused, mida erinevad energiasäästlikkuse tasemed reaalses elus tähendavad ning kui palju see tõstab hoone maksumust. Vaata Kinnisvarakonverentsi programmi SIIT.

Kas passiivmajal ja aktiivmajal on Eestis tulevikku?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised