Kaja Kallas: autori loomingu eest tuleb maksta

"Oluline, et saadaks aru, et autori looming on tema töö ehk siis tal on õigus selle eest tasu saada," märkis Kallas. "Kasutaja on üldjuhul nõus selle eest maksma, kui talle on loodud vastavad võimalused. Ja autor omakorda saab väga hästi aru, et talle on tasuga võrdselt oluline tema teose levik - ta ei saa tasu, kui keegi temast ja tema loomingust midagi ei tea."

Praeguse autoriõiguse süsteemi kohaselt maksame me teoste kasutamise eest autorikaitse organisatsioonidele ning autoriteni need tasud sellises mahus ei jõua. "Ideaalis võiks olla autoriõiguste jaoks ühtne platvorm, kus autorid saavad oma teoseid levitada ja inimesed nende eest maksta," pakkus Kallas välja. 

Ta lisas, et kui pole loodud võimalusi tarbitava sisu eest maksta, siis paraku inimesed sisu tarbimisest ei loobu, nad teevad seda ebaseaduslikult ja tasuta. "Selle väite kinnituseks on kuulus vaidlus Ameerika telekompanii NBC ja Apple’i vahel, kui NBC kuulsaid seriaale ei saanud üheksa kuu jooksul iTunes’ist seaduslikult alla laadida," jätkas Kallas.

Kallas rõhutas, et ettepanekutes on kindlasti palju positiivset, aga siiski ei ole tavalisele inimesele selge, millised on autoriõigused juhul, kui keegi teeb oma video või oma versiooni mõnest laulust. "Autoriõiguse reform ei võta arvesse seda, kuidas on inimeste käitumine sisu loomisel ja kasutamisel ajas muutunud," tõdes ta. 

Kaja Kallas: miks autoriõigus vajab reformi?

Esiteks eelkõige sellepärast, et autoriõiguse reeglid ei arvesta tänase digitaalse tegelikkusega. Kuigi me kasutame sõnu nagu “alla laadima” ja “vaatama”, siis teeb arvuti iga kord midagi internetist alla laadides või isegi lihtsalt vaadates sellest koopia. Ja mitte ühe, vaid mitu.

Teiseks, tänapäeval on iga inimene autor. Me teeme pilte, kirjutame blogisid, esineme avaldustega sotsiaalmeedias, salvestame videosid. Palju on inimesi, kes teenivad elatist ainult näiteks blogi pidades. Autori parim sõber on inimeselt inimesele leviv soovitus. Sotsiaalmeedia on sellele ehitatud. Seega tuleb silmas pidada, et internet ei ole mitte ainult kopeerimismasin, vaid ka publiku genereerimise masin.

Kolmandaks. Tarbime palju teiste inimeste loomingut, lugedes või vaadates internetis faile, mille on teised inimesed loonud. Kui kohaldada inimeste muutunud käitumisele praegused autoriõiguse reeglid, siis peaks iga kord, kui me midagi vaatame või, veelgi hullem, kasutame, selle eest automaatselt autorõigusorganisatsioonidele maksma. Teate ju küll neid filmide alguses ilmuvaid tiitreid, et autoriõiguste rikkumine on kriminaalkorras karistatav. See on tänastes muutunud oludes absurd. Iga looming on ühel või teisel viisil kellegi loomingule ehitatud.

Neljandaks on internet loonud ruumi, kus informatsiooni levikul ei ole piire. Eri riikidest ja rahvustest inimesed tarbivad teiste riikide ja rahvuste esindajate loodud sisu. Lisaks oleme läbi tegemas liikuvuse revolutsiooni (mobility revolution, millest kirjutab Moisés Naim oma raamatus “End of Power”), mille tagajärjel on järjest lihtsam inimestel, ideedel, kaupadel ja teenustel vahetada kiiresti asukohta. Inimesed aga tahavad sõltumata asukohast tarbida samu asju, millele neil on alati ligipääs olnud.