- OMX Baltic−0,32%316,4
- OMX Riga1,17%1 002,37
- OMX Tallinn−0,01%2 240,36
- OMX Vilnius−0,35%1 488,92
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 100−0,44%10 713,58
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,2
- OMX Baltic−0,32%316,4
- OMX Riga1,17%1 002,37
- OMX Tallinn−0,01%2 240,36
- OMX Vilnius−0,35%1 488,92
- S&P 500−0,51%7 541,4
- DOW 300,41%51 983,98
- Nasdaq −1,07%25 164,36
- FTSE 100−0,44%10 713,58
- Nikkei 225−0,33%63 081,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%91,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaspersky Lab: inimesed kaitsevad liiga vähe enda nutiseadmeid
Vastavalt Kaspersky Lab’i uuringule ei kaitse 17% kasutajatest kuidagi oma mobiiliseadmeid ning enam kui pooled (52%) ei pane neile salasõna, kirjutab ituudised.ee. See tähendab, et inimesed riskivad teha nutitelefonides, tahvelarvutites ja mõnedes teistes vidinates hoitavaid väärtandmeid ligipääsetavaks kõigile, sealhulgas kurjategijatele.
Tänapäeval kasutavad mitmed inimesed mobiiliseadmeid kõikide online-tegevuste jaoks. Nõnda siseneb 68% vastajatest võrku regulaarselt nutitelefonist ning 34% – tahvelarvutist. Sestap võib nende seadmete vargus osutuda tõeliseks löögiks.
Kaspersky Lab’i ekspertide andmetel kasutab enam kui kolmandik (35%) vastajatest nutitelefone internetipanganduse operatsioonide teostamiseks. See tähendab, et seadme murdmise või kaotamise puhul võivad kurjategijad saada ligipääsu kasutaja konfidentsiaalsele finantsteabele. Peale selle siseneb 57% vastajatest nutitelefonidest regulaarselt oma e-posti kasutajakontodesse ja sotsiaalvõrgustikesse.
Sealjuures kriitiliselt tähtsate andmete olemasolu mobiilseadmetes ei innusta inimesi tingimata muutuma küberturvalisuse küsimuses teadlikeks ja vastutustundlikeks. Üksnes 30% vastajatest loob mobiilividinates hoitavate andmete reservkoopiaid, 21% kasutab funktsiooni „Antivaras“ ning 11% šifreerib faile ja kaustasid vältimaks nendele sanktsioneerimata ligipääsu.
„Täna on mobiiliseadmed lahutamatu osa nende mitmete inimeste elus, kes hoiavad neis oma konfidentsiaalseid andmeid. Sestap osutuvad nutitelefonid, tahvelarvutid, netimärkmikud ja teised analoogsed vidinad sageli atraktiivseks sihtmärgiks küberkurjategijate jaoks," märkis Kaspersky Lab’i viirusetõrje ekspert Victor Chebyshev.
Pikemalt on võimalik lugeda IT uudiste portaalist.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Boltis suunab tehisaru kirju, Lightyearis teeb kujundusi
Äripäeva eksperiment: käisime Portugalis korterit ostmas
Tabel reastab 200 parima palgaga suurfirmat
Podcastid
Enimloetud
4
5
Rünnaku ohvriks langes Selveri pood
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele