Euroopa saab kliimaeesmärgi saavutamiseks ohtralt piiranguid ja kulusid

Rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” eestkõneleja Madis Vasseri sõnul on Eestil võimalik saavutada kliimaneutraalsus juba 2035. aastaks. Vasseri hinnangul pidurdab riik praegu paika pandud eesmärkidega ettevõtete tootmise rohelisemaks muutmise võimekust.

On kolm trendi, mida mina näen, kus poliitikud-regulaatorid kindlasti sekkuvad, meeldib see siis või mitte, ütles president Kersti Kaljulaid Äripäeva TOP 100 auhinnatseremoonial peetud kõnes.

Vesiniku kasutuselevõtu strateegia on Euroopa Liidu majanduse taastekava ja rohepöörde üks põhisambaid, kuid kriitikutes tekitab küsimusi nii tehnoloogia ise ja sellele kuluv raha kui ka fossiilkütuste sektori osalus kogu projektis ning rohepesu maik.

Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tutvustas eile Komisjoni vesinikustrateegiat, millega peaks vesinikust saama Euroopa Liidu riikide rohelise energia kese.

Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.