Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa saab kliimaeesmärgi saavutamiseks ohtralt piiranguid ja kulusid
Euroopa Komisjoni avaldatud "Fit for 55" ehk kasvuhoonegaaside 55% vähendamise eelnõust jäi kõlama CO2 hinna määramine, innovatsiooni investeerimine ning sealjuures ka õiglus, et ei kannataks tarbijad ja väikeettevõtjad.
Rahvaalgatuse “Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035” eestkõneleja Madis Vasseri sõnul on Eestil võimalik saavutada kliimaneutraalsus juba 2035. aastaks. Vasseri hinnangul pidurdab riik praegu paika pandud eesmärkidega ettevõtete tootmise rohelisemaks muutmise võimekust.
On kolm trendi, mida mina näen, kus poliitikud-regulaatorid kindlasti sekkuvad, meeldib see siis või mitte, ütles president Kersti Kaljulaid Äripäeva TOP 100 auhinnatseremoonial peetud kõnes.
Vesiniku kasutuselevõtu strateegia on Euroopa Liidu majanduse taastekava ja rohepöörde üks põhisambaid, kuid kriitikutes tekitab küsimusi nii tehnoloogia ise ja sellele kuluv raha kui ka fossiilkütuste sektori osalus kogu projektis ning rohepesu maik.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson tutvustas eile Komisjoni vesinikustrateegiat, millega peaks vesinikust saama Euroopa Liidu riikide rohelise energia kese.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.