• OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,22%6 693,39
  • DOW 30−1,27%46 813,78
  • Nasdaq −1,63%22 345,21
  • FTSE 100−0,55%10 297
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,74
  • OMX Baltic−0,23%311,54
  • OMX Riga0,14%904,48
  • OMX Tallinn−0,03%2 086,27
  • OMX Vilnius−0,25%1 354,18
  • S&P 500−1,22%6 693,39
  • DOW 30−1,27%46 813,78
  • Nasdaq −1,63%22 345,21
  • FTSE 100−0,55%10 297
  • Nikkei 225−1,04%54 452,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,74
  • 18.02.21, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroopa ja Eesti vesinikumaania taga paistab 60miljonine gaasilobi

Vesiniku kasutuselevõtu strateegia on Euroopa Liidu majanduse taastekava ja rohepöörde üks põhisambaid, kuid kriitikutes tekitab küsimusi nii tehnoloogia ise ja sellele kuluv raha kui ka fossiilkütuste sektori osalus kogu projektis ning rohepesu maik.
Vesinikustrateegia väljakujundamisele eelnenud üheksa kuu jooksul kohtusid lobiesindajad komisjoni võtmeisikutega, kelle seas ka Kadri Simson, ning nende kabinetiliikmetega keskmiselt 13 korda kuus, ühtekokku 163 korda.
  • Vesinikustrateegia väljakujundamisele eelnenud üheksa kuu jooksul kohtusid lobiesindajad komisjoni võtmeisikutega, kelle seas ka Kadri Simson, ning nende kabinetiliikmetega keskmiselt 13 korda kuus, ühtekokku 163 korda.
  • Foto: AFP/Scanpix
Euroopa Liidus on vesinik igal pool: visioonipaberites, eelarvetabelites, liikmesriikide rohekavades. Erand ei ole ka Eesti, kus uue valitsuse võimulepe kihab nendest pisikestest molekulidest. See ei ole juhtunud aga läbi äkilise taipamise, et vesinik päästab Euroopa energeetika saastamisest. Selleks kulus ligi 60 miljonit lobieurot.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.26, 14:53
Käsitsi tehtav raamatupidamine maksab Eesti ettevõtetele kokku üle 200 miljoni euro aastas
Lisandub pettustega seotud kahju. “PDF-arvet saab mõne minutiga võltsida.“
Kiiresti kasvavaid ettevõtteid eristab üks harjumus: nad küsivad endalt pidevalt, kuidas teha asju kiiremini ja nutikamalt. Raamatupidamine on üks valdkond, kus see mõtteviis toob käegakatsutava rahalise kasu ja kus enamik Eesti firmasid jätab seni raha lauale. Kui ka teie ettevõttes sisestatakse arveid käsitsi, maksate tegelikult iga kuu vabatahtlikult lisamaksu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele