Mart Helme: Eesti peaks toetama Iraani tükeldamist

Eesti peaks toetama Iraani kui kunstlikult loodud riigi lagunemist, alustades sealsetest kurdide ja aseritega asustatud aladest, leiab Mart Helme. 

“Iraan on nagu lukk, mille taga on Kesk-Aasia gaasi- ja naftavarud,” selgitab helme. Kui Iraanist õnnestuks eraldada kurdide ja aserite alad, jõuaks Pärsia lahe kaudu maailmaturule suur kogus kütust ning sellesuunalist tegevust peaks toetama ka Eesti, räägib saate “Poliitikute töölaud”  teises osas EKRE liige ja riigikogu väliskomisjoni aseesimees Mart Helme.

See on üks põhjustest, miks Eesti peab Helme sõnul Ameerika Ühendriike ja Iisraeli sõjategevust toetama. Kardinaalselt vastupidisel seisukohal oleva EKRE fraktsiooni saadiku Varro Vooglaiuga ei ole neil suuri vaidlusi olnud ning Vooglaiul lastakse oma kanalites  Ameerika Ühendriike ja Iisraeli karmilt kritiseerida.

Helme vihjab veel, et praegune Iraan on paljuski kunstlik riik, mis loodud peale esimest maailmasõda araablastega asustatud alade tükeldamise tulemusena. “Iraak on kunstlik riik, Katar, Jordaania on mõnes mõttes täiesti kunstlik riik, ” kirjeldab Helme ka mitmeid teisi piirkonna riike, aga ühe erandiga. “Iisrael on väga selge poliitilise tahte. aga ka juutide oma kultuurilise ja etnilise tahte tulemusel sündinud riik.”

Saate esimeses pooles intervjuu andnud riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson toob välja, et Eesti peab jätkuvalt sõjategevust Iraanis toetama, kuna meie vajadus on liitlashuvi koos hoida. “Ja see tähendab küll mitte pimesi, aga strateegilise valikuna Ameerika Ühendriikide tegevuse toetamist,” sõnab Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul oleme sisenenud maailma muutvate sõdade ahelasse ning oleme suure globaalse konflikti ooteruumis. “Eesti  ei saa loobuda rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste kaitsest, aga me  peame olema realistid ja elama selles maailmas kus me oleme ja meie jaoks on liitlassuhete säilimine kriitiliselt tähtis,” selgitab Mihkelson mõiste “väärtuspõhine realism” sisu.

“Kui see sõda on vallandunud, ei saa me jääda  aia peale istuma. Meil ei ole väga suuri valikuid,” lisab Mihkelson ja rõhutab korduvalt, et  Eesti suurim huvi on Venemaa lüüasaamine Ukrainas.

Saates hindavad Mihkelson ja Helme Iraani sõja mõju Putini režiimile ja annavad muu hulgas ka vastuse küsimusele, kas Eesti peaks toetama ka võimalikku maavägedes sissetungi Iraani. Lisaks selgitavad riigikogu väliskomisjonis peetud arutelusid ning Mihkelson ka seda, kuidas ta hindab Urmas Reinsalu kriitikat, et välisminister Margus Tsahkna pole väliskomisjonis kokku lepitut sõnavõttedes arvestanud.

Saatejuht on Lauri Leet.

Foto autor: Tanel Meos.