Varas-haldureid paljastanud kohtunik ootab pankrotihaldurite karmimat kontrolli

Pea kümme aastat kestnud vaidlus Nõmmel asuva hooldushaigla ümber on käima lükanud kümneid keerukaid juriidilisi vaidlusi ja venitamisi, milles mängivad oma rolli skandaalse ärimehe Anders Tsahkna ammune kibe pettumus ja perekond Seppikute firma.

Milline on võlausaldajate roll panktorimenetluses ja kui palju peaks pankrotihalduri tegevust kontrollima, arutletakse Äripäeva raadio saates "Lindebergi õigusraadio".

Üks kogenumaid maksejõuetusasju lahendav kohtunik Merike Varusk leiab kahtlustuse saanud halduri Veli Kraavi juhtumi näitel, et halduri töö kontrollimisele võiksid rohkem rõhku panna ka võlausaldajad ise. Üks Kraavi kolleegidest arvas, et juhtunu on siiski valus löök kohtutele.

Pankrotihalduri Veli Kraavi ametivennad avastasid tema pankrotimenetlusi üle võttes jahmatava vaatepildi ning nüüdseks on prokuratuuri luubi all esialgse kolme juhtumi asemel üle 20 pankrotiasja, kust haldur Kraavi väidetavalt raha oma võrku keerutas.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.