Riik võtab pahatahtlikud pankrotipõhjustajad pihtide vahele

Seaduse järgi suure mõjuvõimu saanud pankrotihaldurite valvamiseks võiks ringkonnakohtunik Kersti Kerstna-Vaksi sõnutsi luua maksejõuetuse teenistuse, kellel oleks õigus võtta enda kätte iga pankrotiasi, mille kohta kaebus laekub.

Ärikeelud, pankrotimenetluse kiirendamine ja võlgnikult jokutamisõiguse äravõtmine - veebruarist rakenduv pankrotiseadus toob praktikasse palju muutusi.

Eestis on pankrotimenetlustega midagi mäda, need võtavad kolm korda kauem aega ja toovad võlausaldajatele tagasi kordi vähem vara kui mujal maailmas. Pankrotiseaduste muudatused peaksid seda nüüd muutma.

Kui ärikeeldude ning pankrotimenetluste muudatuste koha pealt erapraksise pidajatel ja riigil suuri eriarvamusi pankrotiseaduse revisjoni ajal ei tekkinud, siis ootamatud muutused kohtulike hüpoteekidega teevad justiitsministeeriumile ning maksu- ja tolliametile tuska.

Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?