Valitsuses köeb kriis elektritoetuste pärast

“Kahjuks mul ei ole ühtegi head uudist energiatarbijale,” rääkis Swedbanki analüütik Liis Elmik Äripäeva raadiosaates "Energiatund".

Seni on mõista antud, et elektri hinna ootamatu tõus ei puudutagi kuigi paljusid või pole ka elektriarved suurel osal teab mis suured. Tegelikkuses tähendab see, et pea poolte tarbijateni ei ole hinnatõus lihtsalt veel jõudnud.

Detsembri eest laekunud elektriarved panid paljud inimesed ahastama ja andsid opositsioonile järada kondi, mis võib raputada Reformi- ja Keskerakonna võimuliidu kildudeks. Samas leidsid Äripäeva ajakirjanikud, et nii Kallase kabinetti kui ka Eesti Energiat tegevusetuses ja kalkuses süüdistanud kriitikud pole suutnud tulla välja realistlike lahendustega.

Riigikogu peab leidma lahenduse elektrikriisi lõpetamiseks ning reastama sammud selle kordumise vältimiseks, kirjutab riigikogu liige Marek Jürgenson (Keskerakond).

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.