Apteegid eemaldavad Venemaa tooteid järk-järgult

Korjates Venemaa ja Valgevene tooted päevapealt lettidelt ära, lööme me tegelikult hoopis Eesti ettevõtjaid, kes on tootjale juba raha ära maksnud, kirjutab teemaveebi Kaubandus.ee juht Maarit Eerme.

Kui tarbijate huvi Ukraina toodete vastu kasvab üha rohkem, siis Venemaa ja Valgevene kaupu enam naljalt poelettidelt ei leia. Kauplusketid nuputavad, mida nende toodetega peale hakata, samal ajal on hulgikaupmehed ahastuses, sest neil pole tagastatava kaubaga midagi peale hakata.

Leedu ettevõttele kuuluva Ukraina jaekaubandusketi Novus tegevus ei ole pommitatud Kiievis halvatud: neljapäeval avati 90 kauplusest 75, riiulitel on olulised tooted olemas ja kaupluste varustamine tagatud, kirjutab Verslo Žinios.

Sisustuskaubafirma IKEA sulgeb nii tootmise kui ka kaubamajad Venemaal Ukraina sissetungi tõttu, kuna praeguses olukorras ei ole võimalik äri käigus hoida, kirjutab Dagens Industri.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.