Vene naftajooks: Eesti sadamates käib järgmiste sanktsioonide eel vilgas siblimine

Eesti majandus ei istu Venemaa naftanõela otsas, aga kui Euroopa Liit otsustab tarnetest järsult ja täielikult keelduda, leidub ka ohvreid.

Viimane vagun kaupa jõudis Muuga sadamas asuvasse DBT väetiseterminali aprilli alguses, pärast seda on sadama ühes suuremas terminalis valitsenud kõhe vaikus.

Statistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport veebruaris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 18% ning import 35%. Impordi kasvu mõjutas oluliselt elektrienergia ja mineraalsete kütuste sisseveo suurenemine.

Vene agressioon Ukrainas mõjutab majanduslikult kõiki, Vene gaasist sõltuvad riigid on iseäranis keerulises seisus, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.