Läti inflatsioon kiirustab Eestile järele

Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 20,0%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 15,7% ja teenused 28,8% kallimad, selgub statistikaameti andmetest.

Praeguse inflatsiooni juures ei tasu süüdistada ainult väliseid šokke, põhjust on vaadata ka keskpankade pikaaegsele nõudluse soodustamisele. Seda enam on põhjust Euroopa Keskpangal nüüd kiiresti tegutseda, kui soovitakse oma usaldusväärsust hoida, kirjutab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.

Kiireima inflatsiooniga Euroopa riigina seisab Eesti pealtnäha stoilises rahus, samal ajal kui teised Euroopa riigid alandavad aktsiise, võtavad energiafirmade kasumit endale ja jagavad toetusteks. Eesti ettevõtjad jäävad arvamusele, et populistlikke samme pole vaja tõesti astuda, samas suuremas hädas olijaid peaks aitama küll.

Inflatsioon ja kõik teised sõjast võimendatud hädad purevad mööblitöösturite tootmismahtusid ja kasumeid ning mõni tööstur ei näe tunneli lõpus veel ühtki valguskiirt. Samas pingutatakse edasi ning mõnes valdkonnas oodatakse juba tellimuste kasvugi.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.