Läti inflatsioon kiirustab Eestile järele

Tarbijahinnaindeks tõusis mais võrreldes aprilliga 1,9% ning võrreldes eelmise aasta maiga 20,0%. Mulluse maiga võrreldes olid kaubad 15,7% ja teenused 28,8% kallimad, selgub statistikaameti andmetest.

Praeguse inflatsiooni juures ei tasu süüdistada ainult väliseid šokke, põhjust on vaadata ka keskpankade pikaaegsele nõudluse soodustamisele. Seda enam on põhjust Euroopa Keskpangal nüüd kiiresti tegutseda, kui soovitakse oma usaldusväärsust hoida, kirjutab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina.

Kiireima inflatsiooniga Euroopa riigina seisab Eesti pealtnäha stoilises rahus, samal ajal kui teised Euroopa riigid alandavad aktsiise, võtavad energiafirmade kasumit endale ja jagavad toetusteks. Eesti ettevõtjad jäävad arvamusele, et populistlikke samme pole vaja tõesti astuda, samas suuremas hädas olijaid peaks aitama küll.

Inflatsioon ja kõik teised sõjast võimendatud hädad purevad mööblitöösturite tootmismahtusid ja kasumeid ning mõni tööstur ei näe tunneli lõpus veel ühtki valguskiirt. Samas pingutatakse edasi ning mõnes valdkonnas oodatakse juba tellimuste kasvugi.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.