Sõda Ukrainas kõigutab kogu maailma puidukaubandust ja seab metsad ohtu

Värskes raadiosaates "Mets ja majandus" vaatame koos Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Madis Raudsaarega otsa värsketele SMI ehk statistilise metsainventuuri andmetele.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt tegi Keskkonnaministeeriumile ettepaneku ajutiselt suurendada raiemahtusid, et leevendada Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu ja kaasnenud sanktsioonidest ning ebakindlusest tingitud toorainete puudust Eesti tööstusettevõtetele, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Aprillis kärises Eesti kaubavahetuse puudujääk sanktsioonide mõjul rekordiliseks, pärast sõja puhkemist on ettevõtjad hoogsalt varuma asunud, tõdevad analüütikud.

Olukord majanduses on keeruline ja lõpliku otsuse langetamine uue investeeringu tegemiseks raske, selgub Swedbanki tööstussektori uuringust. Kaks kolmandikku ettevõtetest kavatseb investeeringuid edasi lükata ja eriti kõrge - 85% - on see puidutööstuses.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.