Uus siseministri määrus tekitab idusektoris ärevust
Siseministeeriumi plaan tõsta idusektoris alustavate ja siin töötavate välismaalaste sissetulekute alampiiri tekitab tehnoloogiasektoris murekõminat, sest neljaliikmeliselt perelt võidakse niimoodi nõuda kokku 4800eurost netokuusissetulekut.
Kui praegune kvoodipõhine töörände poliitika jätkub, siis peavad ettevõtjad juba lähiajal esitama endale valusa küsimuse – kas teha kasvuplaanides allahindlusi või pühkida kodumaa tolm jalgadelt?
Ministeeriumid jõudsid pikalt koridorides rännanud välismaalaste seaduse muutmise ettepanekutes kokkuleppele ning pakuvad tööjõupuuduse lahendamiseks suurima leevenduse tehnoloogiafirmadele.
Tööjõudu napib enamikul tegevusaladel ja see on Eesti arengu lähiaja suurim takistus, leiavad kolmapäeval Äriplaani konverentsil lavale astuvad tippettevõtjad, kellel on nii riigile kui ka teistele ettevõtjatele välja pakkuda mitu mõtet, kuidas olukorda parandada.
Aina keerulisem on väita, et tööjõupuudus Eestis puudutab vaid mõnda valdkonda. Välistööjõud oleks hea lahendus, kuid piiri tagant värbamine on keerukas, kirjutavad Soraineni tööõiguse eksperdid Maria Plahhotnikova ja Pirkko-Liis Harkmaa.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.