Venemaa hoiab gaasi seni kinni, kuni sanktsioonid kestavad

Kliimakriisist ja Ukraina sõjast põhjustatud elektripuudus ja selle hind sunnivad Euroopat senist börsikorda ümber vaatama, muu hulgas on kaalumisel hinnalae seadmine elektri tootmisele söest taastuvenergiani.

Valitsus lubab enamiku gaasi hinna rallist võtta riigieelarve kanda, kuid Eesti Gaasi viimase hinnatõusu valguses tuleb juba oktoobrist ka koos toetustega ikkagi välja käia kaks korda rohkem kui sel kevadel eelmiste toetustega kaitstud gaasi eest.

Kõik praod ehk skeemid, mille kaudu Putini režiimi nafta ja gaas Euroopasse voolavad, tuleb kinni toppida, samal ajal ei tohi me lasta end heidutada ja kõigutada ega ammugi hoogu anda retoorikale, et avalikkuse ette jõudvad lood tähendavad Lääne läbikukkumist, mis oleks vesi Kremli veskile, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.