Riigieelarve puudujääk suureneb poole miljardi võrra

Euroala kiireim hinnakasv tõukab Eesti majanduse tänavu langusse ning inimeste ostujõud taastub 2021. aasta tasemele alles ületuleva aasta lõpuks.

Kujutlus, et kulutusi ja toetusi on võimalik kasvatada ilma makse tõstmata või millestki muust loobumata, on illusioon, ütles vabariigi president Alar Karis esmaspäeval riigikogu avaistungil.

Maksu- ja tolliametile tasuti juulis 1,05 miljardit eurot maksutulu ehk 12,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, seitsme kuuga on eelarvest täidetud 60,1 protsenti.

Eelarvenõukogu ei ole olnud rahandusministeeriumi prognoosi hinnates järjepidev ning tema käsitlusviis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhimõttega, kirjutab ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Raoul Lättemäe ministeeriumi vastuses nõukogu kriitikale.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.