Eesti ja Läti leidsid ühisele meretuulepargile asukoha

Vaja oleks vähemalt 7 miljardit eurot ning lõdvemaid regulatsioone ja seadusi. Siis saaks Eesti end 2030. aastaks Vene energiasõja hädadest lahti haakida ja oma elektri taastuvatest allikatest kätte.

Eesti ei ole seni suutnud veel ehitada ühtegi meretuuleparki ning ka maismaale on uute püstitamine aina keerulisem, kuna investoreid ja sobivat kohta ei leidu, ütles Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.

Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.