Hoiuühistute juhte tabas paanika: saabub häving

Katastroofiga lõpetanud ehk 18 miljonit hoiustajatele võlgu jäänud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimesel võlausaldajate koosolekul kõlas palju küsimusi – rahalisa vajanud hoiustajad seisavad ootamatult silmitsi võõra juuramaailmaga.

Kohus kuulutas välja kahtlaste liitumistingimuste ja kõrgete hoiuseintressidega silma paistnud Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankroti. Ettevõtte siseellu süüvinud pankrotihaldur Martin Krupp kahtlustab juhtimisviga.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu pankrotiasja vedavat haldurit Martin Kruppi häirib, kui hoiustajatesse suhtutakse naeruvääristavalt. Lihtsate inimeste raha meelitatakse ühistutesse, mille üle ei ole hoiustajatel ega ka riigil kontrolli.

Rahandusminister Annely Akkermanni sõnul tuleb järelevalvet hoiu-laenuühistute järele tõhustada ja selleks peavad kõik HLÜd viieaastase üleminekuperioodi jooksul otsustama, kas jätkata ühistupangana või tegevus lõpetada, teatas rahandusministeerium.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.