Kliimaseadus on hõbekuul, mida kõik ootavad, aga tülid on veel ees
Parteidest tööandjateni, keskkonnakaitsjatest õiguskantslerini on kõik veendunud, et Eesti kliimapoliitikat tuleks juhtida eraldi seadusega, kuid mida see sisaldama peab, on tulevaste vaidluste teema.
Teadlased on aastakümneid rääkinud, et juhul kui inimkond kurssi ei muuda, siis liigub maailm keskkonnaalaselt pöördumatute muutusteni. Seda pole aga endiselt mõistetud, selgus saatest „Lavajutud“.
Eesti jäi rohepöördega võrreldes muu Euroopaga kümnendi jagu hiljaks ja seetõttu tuleb kiiresti muuta rohkem, kui ettevõtjad ja üldsus tajuvad. Samas loovad suured muutused ettevõtjaile ka uusi võimalusi.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.