Bürokraatia lämmatab ettevõtjat: see on „kuul pähe“-üritus

„Eesti upub regulatsioonide rägastikku. Tegime hiljuti biogaasitehast ja jaurasime 2-3 aastat erinevate lubade saamisega. See on „kuul pähe“-üritus ja selgelt peletab aktiivseid inimesi minema,“ rääkis Äripäeva raadio saates „Tööandjate tund“ Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.

See on ka põhjus, miks tema sõnul on raske näha siit uusi rahvusvahelisi edulugusid võrsumast. „Kui tahad mingisuguse ideega välja tulla, siis selgub, et pead siit loa saama, selle käest nõusoleku saama, kuskilt templi saama ja nii edasi. Appikene, kui sa kuskile veel midagi ehitada tahad, siis on sul kohe NIMBY (mitte minu tagaaeda) ja banana (ehk mitte kuskile ei või mitte midagi ehitada). Tehke kuhu iganes, aga igal juhul mitte siia. See pärsib inimeste ettevõtlikkust.“

Probleemis peitub aga ka võimalus, mis Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul investoreid meelitaks – kasutada ära Eesti digivõimet asjaajamise lihtsustamiseks. „Eesti võiks riigina võtta eesmärgi saada Euroopa Liidus kõige kiirema asjaajamisega riigiks – planeeringud ja load saaksid kiiresti menetletud ning see muudaks riiki atraktiivsemaks,“ kirjeldas ka Luude.

Kaitsele panustamisele juhib Iisraeli näitel tähelepanu ka Kalm. „Seal ei ole ju investeeringud vähenenud. Järelikult tuleb kujundada mingisugune hoiak olla ise enesekindlam ja öelda, et oleme väga hästi kaitstud,” märkis ta.

Luude sõnul võib olla Vene hirm ka üle võimendatud. Asukoha suhtes tõesti midagi teha ei saa, kuid saab töötada selle kallal, milline on me maine investorite silmis ja millist teenistust siit võib oodata. „Kui meil on maine, et siin käivad asjad kiiresti ja on võimalik stabiilses keskkonnas äri teha, küll need investorid tulevad, kui nad näevad siin võimalust oma varandust kasvatada,” selgitas ta.

„Võib-olla on mingi hulk investoreid ära ehmatatud, aga pigem ütlevad Euroopa investorid, et teenime koduturul nii hästi, et pole mõtet Ida-Euroopasse minna. Kui kodus kasumlikkus langeb, küll siis hakatakse vaatama kaugemale.“

Madis Müller, Eesti Panga president: Võimalikult kiiresti tuleks proovida menetleda erinevaid taotlusi ja lubasid, mille taga võivad oodata investeeringud ja ettevõtjate laienemisplaanid. Tasub aidata eksportivatel ettevõtjatel avada uksi uutel sihtturgudel.

Eraldi riiklikku tähelepanu nõuavad energiasektor ja küsimused sellest, kuidas tagada Eestis võimalikult soodus elektri hind, mis ei paneks Eesti ettevõtjaid kehvemasse seisu konkurentsis ettevõtjatega Põhjamaadest.

Mart Ustav, 2023. aasta ettevõtte Icosagen Cell Factory asutaja: Eesti teadus toodab aastas 6-7 korda vähem patente, kui seda teeb Soome teadus, 9 korda vähem kui Rootsi teadus ja 10 korda vähem kui Taani teadus miljoni elaniku kohta. Kui valitsus soovib, et meie majandus kasvaks ja tekiks piisavalt rahalist ressurssi ja inimeste rikkus suureneks, peaks majanduskasvu protsessi käivitama, investeerides teadusesse, eriti rakendusteadustesse.

Kuldar Väärsi, Milrem Roboticsi asutaja: Suure lisandväärtusega tööstuse kasvamise start-up’ist rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks suureks tööstuseks toetamine läbi kas otseste toetuste ja soodustuste või rahvusvahelise müügi toetamise.

Vaadata läbi meie regulatsioonide poliitika. Me ei saa rakendada liialt jäika ja teistest Euroopa riikidest jäigemat regulatsiooni, sest see vähendab Eestis asuvate ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes Euroopa konkurentidega.

Markus Villig, Bolti kaasasutaja ja juht: Esiteks saame muuta meie rahvast targemaks läbi hariduse ja teaduse toetamise. Teiseks saame muuta Eesti atraktiivseks maailmale – investorile ja talendile –, et inimesed tahaksid siin äri teha. Selle jaoks peab Eesti maine olema tugev, nii lihtsa toimetamise kui ka tugeva kaitsevõime poolest.

Lili Kirikal, Sunly juhatuse liige ja finantsjuht: Ettevõtjate ind pakkuda puhast energiat on suurem kui kunagi varem. Eesti taastuvenergia arendamine peab olema kiire ja paindlik, et käia kaasas tarbimise muutusega. Soovitan jätkata sellesse protsessi panustamisega, et jõuaksime aastaks 2030 täita Eesti taastuvenergia eesmärgid.

Allikas: Eesti Tööandjate keskliit, Tuulelohe lend 2024