Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk

Esmaspäeval kirjutas Äripäev, et Tallinna linnale kuuluva Tallinna Hambakliiniku kontrollimisel selgus, et asutuse juht Maksim Volkov sõlmis lepinguid endaga seotud isikutega ning endiselt on lahendamata ammu päevavalgele tulnud rikkumised.

Eelmisel nädalal jõudis Tallinna linnapea kohusetäitja Madle Lippuse lauale üks dokument linna sisekontrolör Arvo Tederilt. See oli ülevaade Tallinna Hambakliiniku pooleliolevast sisekontrollist asutuse juhtimise kohta. Välja tuli ridamisi probleeme, millest olid veel hiljaaegu teadlikult ainult endine linnapea Mihhail Kõlvart ja abilinnapea Betina Beškina.

“Maksim Volkovi juhtimisstiil tundub üsna autoritaarne,” seisab dokumendis Talinna Hambakliiniku juhi kohta.

See lugu paljastab riigihangete omamoodi paratamatuse: mida kauem üks ettevõte sama objekti hankeid võidab, seda suurema loomuliku eelise ta saab.

Tallinna lennujaam on kümne aasta jooksul korraldanud seitse koristushanget. Neist üks on praegu hindamisel ja kolm tühistatud. Kui üks praegu hindamisel hange välja jätta, sest selle tulemust me veel ei tea, on koristusfirmade võistupakkumisest võitjana väljunud ainult üks firma.

Mängus on enam kui 5 miljonit eurot. Ja kuigi mitmed koristusfirmad nendivad, et suurt kasumit lennujaama koristamisest oodata ei maksa, on see väärt lisandus tehtud tööde portfelli. Niisiis on hanke võit miski, mida jahtida.

Kolmapäeval avaldas Äripäev börsifirmade palga TOPi, millest selgus, et kaks juhti teenisid üle poole miljoni euro.

Pea kõigi Tallinna börsifirmade juhtide palgad eelmisel aastal kasvasid, kuid raske aasta andis kohati põhjuse kurvastamiseks neile, kes sõltuvad rohkem tulemustasudest.

Investor, majandusteadlane ja menukate raharaamatute autor Tarvo Vaarmets leiab, et üldiselt võiksid investorid oma börsifirma juhi hea tasu üle pigem rõõmustada.

Neljapäeval avaldus lugu, kuidas Tallinna külje all Peetris paneb uksed kinni seal kaheksa aastat tegutsenud elamusspordikeskus, kus on saanud erinevate ekstreemspordialadega tegeleda nii harrastajad kui professionaalid.

Keskuse sulgemiseks võeti hoogu paar aastat, sest see on olnud emotsionaalne projekt, tõdes keskuse rajanud Mait Meriloo. “Äriliselt oleks pidanud juba ammu ära lõpetama,” nentis Meriloo.

Sellist äri on üksi keeruline käimas hoida, ütles ta. Spot of Tallinn keskuses käib tema sõnul trennides 470 last, kuid mingisugust toetust nende pealt keskus saanud ei ole – ei kohalikult omavalitsuselt ega spordiorganisatsioonidelt. Võimlemisliit oli Meriloo sõnul ainus, kes nendega koostööd tegi.

“Eks ta sai natuke ajast ees asi tehtud Eesti mõttes,“ märkis ta, et mujal maailmas ei ole selline kontseptsioon ja spordialad midagi uut, kuid Eestis hoitakse kümne küünega kinni spordialadest, millega on harjutud. Uusi alasid ei taheta aga alaliitudesse ligi lasta.

Neljapäeval avaldas Äripäev ka loo, kuidas Soome pururikkad näevad Tallinna börsil suletud nõiaringi.

Äripäev külastas teisipäeval Nasdaq Tallinna eestvedamisel ja koos Tallinna börsi ettevõtete raskekahurväega eksklusiivset 110 aasta vanust Helsingi börsiklubi. Tegemist on põhjanaabrite rikkaid investoreid ühendava ning Helsingi ajaloolises börsihoones koos käiva seltskonnaga, mille liikmeks pääseb vaid kord aastas soovitajate olemasolul. Lipsuta kedagi sisse ei lasta ning naisedki võeti kampa alles kolm aastat tagasi.

EfTEN Capital, Harju Elekter, Enefit Green, Tallinna Sadam, Tallink ja Coop Pank tutvustasid end enam kui 110-le õhtusööki nautinud investorile.