Huvide konflikt viis Oliver Kruuda juba kolmanda pankrotihalduri ametist

Riigikohus ei võtnud menetlusse piimatööstuse Tere kahe võlausaldaja määruskaebusi ning juba 2016. aasta veebruaris alanud ettevõtte saneerimismenetluses jõustus lõpuks saneerimiskava kinnitamine.

Riigikohus jättis läbi vaatamata ärimees Oliver Kruuda individuaalkaebuse, milles ta taotles maksukuriteo kohtumenetluses kohaldatud õigusnormide põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

Ärimees Oliver Kruuda pankrotihaldur Andres Tootsman tahab, et kohus tuvastaks Kruuda poolt poja firmale antud 24,5 miljoni euro suuruse käenduslepingu tühisuse või tunnistaks selle kehtetuks. Hagi tagamiseks piiras kohus nii halduri kui ka Karl Kruuda firma õigusi.

Pankrotihalduri Veli Kraavi ametivennad avastasid tema pankrotimenetlusi üle võttes jahmatava vaatepildi ning nüüdseks on prokuratuuri luubi all esialgse kolme juhtumi asemel üle 20 pankrotiasja, kust haldur Kraavi väidetavalt raha oma võrku keerutas.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.