Investeerimisplatvorm Grünfin lõpetab tegevuse. “Panime sinna kogu oma hinge ja jõu”

Eesti kliimasektori idufirmade Arbonics ja Esgrid esindajad näevad, et liigume suunas, kus ettevõtja peab iga toote jalajälge teadma. See, kes saastab, peaks maksma rohkem.

Saates "Fookuses: tark tööstus" on külas puidust pakkematerjali ehk vedrusid tootva idufirma Raiku kaasasutaja Karl-Joosep Pärtel, kellega räägime nii hiljutisest teatest, kuidas ettevõte pääses suure Prantsusmaa luksuskaupade tootja kiirendisse, kui ka sellest, millised on ettevõtte arendusplaanid laiemalt.

Reedel toimunud tasakaalus majanduse foorumi „Elevant toas“ rahastamispaneelist jäi kõlama toon, mis on meeltmööda tavapärase majandusarengu pooldajatele, aga teeb meelehärmi neile, kes tahaksid majandussüsteemi planeedi päästmise nimel ümber korraldada.

Detsembris loodud ja kiirelt kasvav andmeala idufirma Esgrid kaasas Eesti investoreilt pool miljonit eurot.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.