Eesti ekspordi kasvu vedasid toit ja puit

„Tekib uusi tellimusi, mahud kasvavad. Midagi liigub tasapisi igal pool: mäetööstuses, alternatiivenergeetikas,“ ütles metallkonstruktsioone eksportivate ettevõtete Stako Dileri ja Plazmameti asutaja Gennadi Dulnev.

Kaupade eksport kasvas oktoobris aastaga 12% ja import 10%, teatas statistikaamet.

Töötleva tööstuse nõrgima lüli ehk haagisetootjate sõnul pole olukord kiita, kuid päris viiendiku võrra nende mahud mullu siiski ei kukkunud, nagu viitab värske statistika. Teises äärmuses rõõmustavad hea mineku üle elektriseadmete tootjad.

Süsinikumahukatele materjalidele, sealhulgas terasele kohaldatav impordimaks võib aidata heitkoguseid piirata, kuid tootjate sõnul võib see kaubavood radikaalselt ümber kujundada.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.