“Meile pole seda vaja, kahe aasta pärast oleme surnud.” Renoveerimine kütab kirgi

“Pettumus on tegelikult suur,“ ütles Raido Olev, Tartumaa tööstusfirma juht, kelle kodus ei olnud esmaspäeval endiselt elektrit. Ta pole rahul, et maksta tuleb võrguteenuse eest järjest rohkem, aga kui lund sajab, siis saab sellest kohe probleem.

Aprillis, kui KredEx jagas esimest korda kortermajade energiatõhususe tervikliku rekonstrueerimise toetust, ei laekunud Ida-Virumaalt ühtegi taotlust. Sealkandis ei olda valmis maju täielikult renoveerima – see on kallis ja sageli lihtsalt ebasoodne.

Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.

Renoveerimistoetus ei saa nüüd Tallinnast ja Tartust täitsa mööda minna, rääkis renoveerimisfirma Balti Vara Ehituse juhatuse liige Kristjan Soomets.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.