Kolm ettevõtet saavad toetust Euroopa kaitserahastuse püüdmisel

Ukraina sõja lõpp ei lõpeta kaitsetööstuse megatrendi, see kogub alles hoogu, kirjutab idufirmade investor Jaak Ennuste.

Kaitsetööstusettevõtte DefSecIntel juht Jaanus Tamm usub, et ei sõda ega sõjatööstuse toodangu nõudlus lähemal ajal otsa ei saa. Kusjuures turul laiuv defitsiit võib olla hoopis väiksematele tegijatele võimalus.

Eestlaste loodud kaitsetööstusfirma Frankenburg Technologies palkas tehnikadirektoriks Andreas Bapperti, kellel on 30aastane kogemus õhutõrjerakettide arenduses, teatas ettevõte.

Raadiovõitluse teema on ajalooliselt olnud venelastel tugev, aga teised on ka head, rääkis Threod Systemsi, tegevjuht Arno Vaik.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.