Euroopat räsisid mullu erakordne kuumus, tormid ja üleujutused
Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, 2024. aasta oli kõige soojem alates mõõtmise algusest. Lisaks kuumusele kannatas Euroopa suurte üleujutuste ja tormide all. Ka Eesti ei jää puutumata.
2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmisajaloos. See oli ka esimene aasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga.
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et 2024. aasta oli Eesti soojuse rekorditabelis 2. kohal. Päikest paistis rohkem ja sademeid oli vähem. Samas oli äikest palju rohkem.
Rahvusvaheline Kohus otsustab tänavu, millised on riikide kohustused kliimamuutuste ärahoidmisel. See tähendab ilmselt laialdasemaid piiranguid ettevõtetele ja suuremat vastutust juhtkonnale.
Maailmas on alanud meeletu võitlus loodusressurssidele ligipääsu eest. Või tegelikult on see kogu aeg toimunud, aga varjatumal kujul, kirjutab TTÜ teadus- ja ettevõtlusprorektor Erik Puura.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.