Ettevõtjaid üle maailma ootavad ees rangemad kliimapiirangud
Rahvusvaheline Kohus otsustab tänavu, millised on riikide kohustused kliimamuutuste ärahoidmisel. See tähendab ilmselt laialdasemaid piiranguid ettevõtetele ja suuremat vastutust juhtkonnale.
(Vasakult) Triin Toom, Helen Evert ja Carolin Simona Laurits.
Okeaania saareriigi Vanuatu algatatud Rahvusvahelise Kohtuasja istungid toimusid detsembris 2024 ja kirjaliku seisukoha andsid 91 riiki. Eestit nende seas ei olnud, ometi on kohtu poolt tehtav nõuandev otsus meilegi väga oluline.
Kui ettevõte paneks kogu kestlikkusaruandlusele kuluva ressursi tegelikesse jätkusuutlikkuse tegevustesse, siis olekski maailm parem paik. Küsimus on selles, kuidas me teame, et ettevõte on midagi teinud, ütleb Grant Thornton Balticu vandeaudiitor Anni Vaiksaar.
Euroopa Liidu määrus seab pakenditele hulga uusi nõudeid. Milliseid täpsemalt ja mis on võimalikud tagajärjed, selgitab advokaadibüroo Cobalt kestlikkuse ja keskkonnaõiguse valdkonna juht Siim Vahtrus.
SEB uuringust selgub, et võrreldes Läti ja Leeduga on rohkematel Eesti suurettevõtetel loodud kliimakava. Aina enam ettevõtteid seda ka teevad. Esimene samm kliimakavas on süsiniku jalajälje mõõtmine.
Äripäeva TOP Gala 2025 pälvis roheettevõtete kategoorias esikoha Tallinna Vesi, ettevõte, mis vastutab ligi poole miljoni inimese joogivee eest. Just suur vastutus on see, mis aitab neil kindlat fookust hoida, seada pikaajalisi mõtestatud eesmärke, otsida uuenduslikke lahendusi ja kaasata ka kogukonda kestlikke valikuid tegema.