Täna, 22. aprillil tähistatakse üle maailma 55. korda Maa päeva, mida saadavad protestid. Seekord on fookus taastuvenergial, mille kasvutempo pole piisav.
USA president Donald Trumpi vastu protestiti möödunud nädalavahetusel New Yorgi tänavatel. Foto: ZUMA Press Wire/Scanpix
Maa päev sai alguse 1970. aastal Ameerika Ühendriikidest, kui üle 20 miljoni inimese üle kogu riigi protestisid keskkonna saastamise vastu ajendatult sõjajärgsest hüppelisest tarbimiskasvust.
Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, 2024. aasta oli kõige soojem alates mõõtmise algusest. Lisaks kuumusele kannatas Euroopa suurte üleujutuste ja tormide all. Ka Eesti ei jää puutumata.
2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmisajaloos. See oli ka esimene aasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga.
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et 2024. aasta oli Eesti soojuse rekorditabelis 2. kohal. Päikest paistis rohkem ja sademeid oli vähem. Samas oli äikest palju rohkem.
Mis juhtub Tallinnaga siis, kui kaob elekter, katkeb side või tekib ulatuslik julgeolekukriis? Kui palju saab loota linnale, kui palju peavad valmis olema inimesed ise ning millist rolli mängivad Eesti kaitse- ja tehnoloogiaettevõtted?