Euroopas jätkuvad laastavad kuumalained, lõunas on temperatuur küündinud lausa 46 kraadini ja võtnud inimelusid. Äärmuslike ilmastikuolude tagajärjed lähevad Euroopale aastas maksma 40-60 miljardit eurot.
Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, 2024. aasta oli kõige soojem alates mõõtmise algusest. Lisaks kuumusele kannatas Euroopa suurte üleujutuste ja tormide all. Ka Eesti ei jää puutumata.
2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmisajaloos. See oli ka esimene aasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga.
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et 2024. aasta oli Eesti soojuse rekorditabelis 2. kohal. Päikest paistis rohkem ja sademeid oli vähem. Samas oli äikest palju rohkem.
Äsja avaldati värske globaalsete riskide ülevaade. Ühine märksõna prognoosile on “sünge”. Vaata, millised on peamised riskid üle maailma täna, 2 ja 10 aasta pärast.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.