Euroopa lasi 2040. aasta kliimaeesmärkides latti madalamaks

Eesti võtab avasüli vastu välisinvestorid, aga kodumaistele antakse sõnum: parem oleks, kui sa ei teeks seda, mida sa teha tahad, jagab oma tunnetust ulatuslikult energiatööstuses tegutseva Biofueli tegevjuht Andreas Laane.

Inimesed, inimesed, inimesed – seda nii riigiaparaadis kui ka eraettevõtluses. Inimesed on kõige olulisemad. Ükski süsteem või struktuur ei vii ennast ise ellu. Muudatused saavad teoks ainult tänu töötajatele, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Laura Saks oma magistritööl põhinevas Äripäeva essees.

Valitsus on saatnud huvigruppide lauale kliimaseaduse väljatöötamiskavatuse (VTK), millega riik tahab seaduseks vormida Euroopa Liidu õigusest tuleneva väga ambitsioonika kliimaeesmärgi. Paraku puudub väljatöötamiskavatsuses täielikult ettepanek, kuidas seatud sihte saavutada.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.