Tööandjad ihkavad seaduse muutmist, et töötajaid ise puhuma panna

Sellega soovitakse täita seaduselünka, mille olemasolu mitmekordistab praegu kriitikute hinnangul tööõnnetuse juhtumise ohtu. Näiteks tänavu on tööinspektsioon registreerinud juba neli tööõnnetust, kus tuvastati alkoholijoove.

Tööinspektsiooni selleteemalisi töövaidlusi eriti ei jõua ilmselt seetõttu, et joobeseisundit on tagantjärele raske tõendada. Küll aga pöördutakse selle teemaga regulaarselt inspektsiooni nõustamisjuristide poole, iga kuu laekub kuni viis päringut, selgitas ameti pressiesindaja Dajaana-Jessica Vaher Äripäeva venekeelsele sõsarlehele Delovõje Vedomosti.

„Meil on olnud juhtumeid, kui töötaja tuli tööle joobes ja olime sunnitud ta töölt kõrvaldama. On ka selliseid juhtumeid, kui signaal joobes seisundis töötajast tuli kolleegidelt,“ rääkis Eesti Energia suurenergeetika kommunikatsioonijuht Jelena Derbneva.

Tema sõnul on Eesti Energia üksustes ametikohti, kus töötatakse suurema ohu allikaga. „Näiteks töö kõrgustes, töö maa all piiratud tingimustes, töö liikuvate mehhanismidega, lõhkamistööd, keevitamine. Joobeseisund halvendab inimese reaktsioonikiirust, koordinatsiooni, reaalsustaju ja otsustusvõimet,“ loetles ta.

Seega toetab Eesti Energia igati algatust täiendada õiguslikku alust töötajate joobe kontrollimiseks, märkis Derbneva.

Teises suures tööstusettevõttes Viru Keemia Grupis (VKG), kus samuti riskitase kõrge, piiratakse töötaja juurdepääsu tööstuse territooriumile, kui ta ei läbi alkotesti.