Maksuamet küsib ettevõtetelt 30 miljonit makse juurde
Aasta esimese kuue kuuga on maksu- ja tolliamet määranud ettevõtetele juurde 27,5 miljonit eurot tulumaksu ja ka ettevõtted ise on pärast maksuametiga suhtlemist deklaratsioonides oma andmeid korrigeerinud, mis on aluseks maksuvabastuse saamisele.
Maksuamet tahab saada ravimifirma Interchemie käest 6 miljonit eurot, sest kahtlustab ettevõtet riigist paarikümne miljoni euro maksuvabalt välja tassimises.
Võlgades ettevõtte “matjale” müümisel pole mingit mõtet, sest maksuamet tegeleb ikkagi võla tekitanud isikuga, kinnitab maksu- ja tolliameti tulude osakonna juhataja Liina Jõõts. Creditreformi juhi Alar Jägeri hinnangul on matmisele läinud ettevõttest võlgu kätte saada juba keeruline.
Tööjõumakse jääb aastas laekumata rohkem kui 100 miljonit eurot, näitab maksu- ja tolliameti riskianalüüs. Kui seni on olnud fookuses ehitus-, tööstus- ja majutussektor, paistavad viimasel ajal võimudele patustajatena silma ka tööjõurendifirmad.
Kui 2023. aastal teenisid eraisikud platvormide kaudu kokku üle 73 miljoni euro, siis 2024. aastal ulatub eraisikute platvormitulude summa 102 miljoni euroni, andis teada maksu- ja tolliamet.
Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.