Soomlased müüvad agaralt Eesti kinnisvara

Juulis jõustunud käibemaksutõusu eel väljastati juunis kodulaene 273 miljonit eurot eest ehk veerandi jagu rohkem kui eelneval kuul.

30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe.

Ikka ja jälle pean uute investeerimisvõimaluste poole vaadates tõdema, et vaba raha on hetkel vähe – seetõttu ei tee ma ka midagi uut. Üks võimalik rahastuse allikas on mulle aga United Property Fundi osakute müük, kuna seni pole ma loodetud tulemust saavutanud.

Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.