Riigi IT-käki kohtusse viinud korteriühistu sai uue võimaluse
Kunda korteriühistu haldur ei leppinud ebaõiglusega, mis mullusel kortermajade renoveerimistoetuse jagamisel ilmnes, ning sundis pärast pikka vaidlust riiki oma otsust muutma. Ta loodab, et see julgustab teisigi ühistuid astuma riigi vastu.
Astume Kundas ühe kortermaja keldrisse, kus lagede betoon on nii pude, et armatuurraua otsad juba paistavad. Kulukas renoveerimisprojekt ütleb, et seda peaks kiiresti parandama, kuid toetust selle põhjendusega ei saa.
Kui toetusmeetme eesmärk on muuta korterelamud energiatõhusamaks, siis tuleb luua tingimused, et kõnealune meede ise ka tõhusalt selles suunas viiks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Mitmed renoveerimistoetusest ilma jäänud korteriühistud peavad süüdlaseks neid ebaõiglaselt ukse taha jätnud taotlussüsteemi. Nüüd nõustus selle seisukohaga ka õiguskantsler, kes soovitab ministril toetuse jagamise kord ümber teha.
30ndates Liina ja Madis* ostsid Keilas korteri plaaniga see remontida ja välja üürida. Kui remont oli jõudnud lõpusirgele, käis ootamatu pauk: elamu kõrgeimal korrusel langes korteri laest suur betoonplokk.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.