Eelmisel aastal paika pandud nõue, et biojäätmeid tuleb eraldi koguda, on värske uuringu järgi vilja kandnud. See annab lootust ka pakendite kogumiseks, mis on jäätmemajanduses üks suuremaid probleeme.
Surve ringmajanduseks on veel madal, kuna mõõdame edu endiselt asjades, tõdeb Ragn-Sellsi juht Kai Realo. Siiski peitub tema sõnul ringses mudelis lisatulu, mis tõuseb eriti esile majandusraskustes.
Valitsus andis eile pikalt tehtud jäätmereformile heakskiidu. Reformiga muutub kohalike omavalitsuste vastutus ja need, kes prügi ei sorteeri, hakkavad rohkem maksma. Samuti on lootust kergendada paarikümne miljoni euro suurust pakenditasu.
Aastate eest loodud prügikorralduse meetmed pole siiani oodatud muutusi toonud. Nii sõidame sama raja peal edasi ja ilmselt teeme seda ka peale jäätmereformi jõustumist, kirjutab Tootjavastutusorganisatsiooni juhatuse liige Kristiina Dreimann.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.