“Hullumeelne pistrik ei saa olla.” Neli tippjuhti pürgivad Eesti olulisimaks rahapoliitika kujundajaks

Eesti Panga nõukogu valis võimalike kandidaatidena oktoobris toimuvatele valimistele välja Andrus Alberi, Ülo Kaasiku, Kilvar Kessleri ja Margus Rinki.

Eesti Panga värske prognoosi järgi tugineb Eesti majanduskasv järgmisel aastal suuresti laenurahal. See annab küll lühiajalise tõuke, kuid seab samal ajal ohtu riigi eelarve jätkusuutlikkuse. Majanduse sisemine tugevnemine jätkub aga tuleval ja ületuleval aastal.

Tuleva aasta riigieelarve kogumaht on 20,9 miljardit eurot, sellest kulud 19,5 ning investeeringud 1,3 miljardit. Eelarve tulud on 18,6 miljardit ja riigieelarve miinus 2,3 miljardit eurot.

Tänavune sügis on juba järjekorras neljas, kui ettevõtjad loodavad, et majandus saab endale korralikult jalad alla. “Võib-olla katse number neli õnnestub,” leiab kaubandus-tööstuskoja juhatuse värske aseesimees Margus Rink.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.